Tekstiili trivia
Kas soovid orienteeruda tekstiili ja kanga maailmas? Siis siin on sulle väike spikker, kus saad teada rohkem kangaste päritolu ja omaduste kohta.
Viimistlused
Üldtermin erinevatele kanga, lõnga ja kiu töötlusprotsessidele. Viimistlus järgneb harilikult kanga tootmisprotsessile ja sellega parandatakse materjali teatud omadusi. Erinevate viimistluste eesmärgiks on näiteks pesemis- ja päikesekindluse tõstmine, kortsuvusekindluse suurendamine, pillinguvastane viimistlus, vedelikke ja saasetaineid tõrjuv/hülgav viimistlus, süttimis- ja põlemisomaduste parandamine, antibakteriaalne ja antistaatiline viimistlus, soojuslike omaduste parandamine, läike andmine, kanga pehmendamine või nanotehnoloogiline töötlus.
Söövitatud mustriga kangas
Kangale tekitatakse ažuurne muster kiudude söövitamisega mustri kohas. Protsess on analoogne siiditrükile, kuid värvi asemel kasutatakse pastat. Reaktsiooni tulemusena hävitab pasta osa kangast ja tulemuseks on nn söövitatud efekt. Sellise mustri loomiseks peab materjal koosnema vähemalt kahest kiust. Üks materjalidest, nagu nt polüester, ei kahjustu, looduslikust kiududest osa aga laguneb. Näiteks viskoosi ja loodusliku siidiga kanga töötlemisel väävelhappega ja seda ainult mustri kohtades, viskoos laguneb happe toimel ja tekib reljeefne muster. Söövitatud kohtades on kangas harilikult läbipaistev.
Trükimustrilised kangad
Trükkimisel tekitatakse kangale lokaliseeritud värviline muster. Iga värv kantakse kangale ükshaaval ja kindlasse kohta. Mõningate trükiviiside korral värvid kattuvad ja segunevad. Mustri kangal võib tekitada nii trükimasina abil kui ka kombineeritud värvimise meetodil. Trükkimismeetodi valik sõltub aluskangast (siiditrükk, ülekandega trükkimine, tindipritsiga trükkimine).
Kahepoolsed kangad
Nende omapäraks on riide valmistamisel täiendavate lõngasüsteemide kasutamine, mille käigus moodutub mitu üksteise peal asetsevat kihti. Teise lõime- või koesüsteemi olemasolu võimaldab valmistada riideid mille paremal ja pahemal poolel on taotuslikult erinev või ka vajadusel sama muster. Kaksikparempoolsed kangad on paksemad ja raskemad, aga mõlemal poolel ühesuguse väljanägemisega.
Samet
Sametiks nimetatakse kangaid, millele on läbilõigatud karusega kude. Veluur on sameti prantsusepärane nimetus. Enamasti nimetatakse veluuriks madala (vähem kui 2 mm kõrguse) karusega pehmet jatihedat villast, puuvillast või siidiriiet.
Velvet
Velvet on sameti inglisepärane nimetus, kuid meie tunneme velveti all enamasti reljeefsete pikitriipudega puuvillast sametit meenutavat kangast. Velvetkangas on hästi vastupidavja seetõttu kasutatakse seda sageli teksastiilis pükste, vestide ja jakkide valmistamiseks.
Plüüs
Plüüs on lahtilõigatud karusega riie, mille karus on aga hõredam ja pikem kui sametil (4 mm). Plüüskangas on elastne, pehme ja sametine. Ka kunstkarusnahk on valmistusviisilt plüüsiga sarnane.
Frotee
Tavaliselt puuvillane või linane froteesidusega (läbilõikamata karusega) riie.
Atlass
Siiditööstuses on rohkem levinud atlass-sidusega kangad. Atlasskanga parem pool on sile ja läikiv, pahem pool aga tuhm.
Satään
Satääni parem pool on silejakaunilt läikiv ning pahem pool tuhm. Satääni võib olla valmistatud ka siidist või keemilistest kiududest.
Žakaar
Nimetus tuleneb prantslase Joseph-Marie Jacquard ́i järgi, kes 19. sajandil leiutas ja võttis esimesena kasutusele žakaarkangasteljed. Kangale on iseloomulikud enamasti suuremõõtmelised kujundid, mis saavutatakse koe- ja lõimeatlase vaheldumise teel. Žakaarsidusega valmistatakse brokaati, damastijamuid sisustustekstiile.
Taft
Labase sidusega kangas, mis on valmistud siidist või sünteetilistest kiududest. Suur koe- ja lõimelõngade tihedus annavad siledapinnalise, jäiga kanga. Jätab luksusliku mulje. Tafti lõim on tihedam kui kude, seetõttu on riidel peened põikijooned.
Kreppkangas
Krepp on krobelise peeneteralise pinnaga kangas. Krepp-efekti saamiseks kasutatakse kreppkeeruga lõngasid või erilist kreppsidust, mis on odavam alternatiiv ehtsast siidist või villast ehtsale kreppkangale. Kreppkangast on väga erineval kujul – nt kreppkangas võib esineda nii villa-krepina kui kreppšifoonina.
Damast
Damast on ühevärviline suure sissekootud mustriga kangas. Ornamentidest on enim kasutatud lille-, looma- või ka puuviljamotiive. Esimesena valmistati Hiinas, Indias, Süürias. Nime sai 12. sajandil kuulsa tekstiillinna Damaskuse järgi. Muster moodustub koe- ja lõimeatlassi vaheldumisest: valgus eraldub neilt erinevalt ja muster eraldub selgesti. Damasti kootakse žakaartelgedel, nii siidist, puuvillasest, linasest kui ka sünteetilisest kiust.
Kuna damasti kudumine on keeruline protsess ja lõimelõnga peavad taluma suurt tõmbekoormust, siis valmistatakse damasti ainult kõrgkvaliteetsetest ja sileda, läikiva pinnaga kiududest.
Brokaat
Brokaat on hõbedase või kuldse niidiga läbikootud riie, millel püüab pilke harilikult luksuslik muster.
Batist
Batist on õhuke ja poolläbipaistev labasekoeline riie, mida alguses valmistati linasest, tänapäeval kasutatakse selleks ka puuvilla ja polüestri segu.
Organsa
Organsa on läbipaistev, õhkõrn kangas, mille valmistamiseks kasutatakse väga peeneid lõime- ja koelõngu, mida võib valmistada nii looduslikes kui ka sünteetilistest kiududest. Nad on kerged ja neil on kaunis läige. See-eest on nad väga kergesti kortsuvad.
Sifoon
Sifoon on väga õhuke looritaoline kangas, mis on kootud labases siduses ja suure, kuid erinevasuunalise keerdumusega (S ja Z) kiududest. Sifooni valmistatakse puuvillast, siidist või sünteetilistest kiududest. Erinev keeru suuna tõttu on kangas veidi elastne ja pind tundub veidi ebaühtlane ja teraline.
Vuaal
Vuaal on läbipaitev ja õhuke labase sidusega kardinakangas. Koe- ja lõimelõngad on samasuunalise tugeva keerdumusega, mis annab tugeva korrutatud niidi. Pehme drapeeruvuse tõttu kasutatakse seda peamiselt kardinakangana ja läbipaistavas pesus. Harilikut toodetakse vuaalknagast suure keerdumusega monofilamentsest polüestrist või puuvillast.
Tüll
Tüll on lihtne augulise struktuuriga võrgutaoline kangas, kus augud on moodustatud lõnga teatud moel keerutamise või kudumise teel. Eristatakse siletülli, mis on kuusnurksete või rombikujuliste silmadega võrkkudum, mida valmistatakse tüllikudumismasinatel. Paremaks peetakse tülli, millel on väiksemad augud ja mis on valmistatud peenemast lõngast.
Kardinatüll on ažuurne mustriline kangas, mille võrgul võivad esineda mitmesuguse kujuga augud. Seda liiki tülli toodetakse kardinakudumis- ja silmkoemasinatel, samuti kangastelgedel. Vaatamata võrgulisele struktuurile, on tüll tugev ja väga vastupidav. Ning sobib hästi modernsesse interjööri.
Pits
Pits on õhuline kangas või pael, mille aluspõhjaks on enamasti võrk ning sellele moodustatud muster. Muster võib olla kootud koos aluspõhjaga või moodustatud hiljem. Tähtsaimad pitsitüübid on punutud pitsid, Raschel-pitsid ja tikitud pitsid.
Flokeeritud kangas ja flokk-trükk
Sametilaadse pinnaga kanga, mis saadakse spetsiaalse kangatrüki meetodi abil, mille käigus liimitakse kanga pinnale lühikesed kiud. Aluskangale liimitavateks kiududeks võivad olla nii puuvill, vill ja sünteetilised kiud, kuid enamasti kasutatakse viskooskiude.
Flokeeritud kanga saamiseks on põhiliselt kaks meetodit: kloppimismeetod ja elektrostaatiline meetod. Põhiliselt kasutatakse elektrostaatilist meetodit. K
Tikitud kangas
Tikkimine on tekstiiliajaloos pikkade traditsioonidega, mille esimesi ajaloolisi jälgi on näha Assüüria ja Babüloonia skulptuuridelt. Tikandiniit kantakse aluskangale kas käsitsi või masinaga. Teatud juhtudel aluskangas eemaldatakse täielikult või osaliselt.
Pimenduskangas
Pimenduskangad on ideaalseks alternatiiviks ruloodele. Valmistamiseks kasutatakse eriti tihedat kangast ja spetsiaalset kudumistehnikat, mis ei lase läbi päevavalgust, aga samas mõjub interjööris elegantselt ja hubaselt.
